Research in Estonia EUCYS messil
Eesti on atraktiivne teaduspõhine riik ning meie teadustöö on kõrgelt hinnatud kogu maailmas. Research in Estonia eesmärk (www.researchinestonia.eu) on turundada Eesti teadust rahvusvahelisel tasandil. EUCYSi 2017. aasta messialal presenteerib Research in Estonia koostöös Eesti ülikoolidega Eesti teadust läbi kolme teema: taimefüsioloogia, lihaste tervis ja robootika.
Ajakava ja sissejuhatused teemadesse, mida 24. oktoobril ja 25. septembril SpaceXis esitletakse:
24. septembril
Kl 09.30 – 17.30
Taimed suhtlevad? Õhulõhed – lehe ja keskkonna vahelised suhtlusvahendid.
Teemat tutvustavad: Eesti Maaülikooli doktorandid Liisa Kübarsepp ja Linda-Liisa Veromann-Jürgenson.
Kas sa teatsite, et lehe anatoomia ja õhulõhede regulatsioon on taime elus väga olulisel kohal?
Messil seletatakse ja näidatakse külalistele, kuidas õhulõhed on justkui taimedele suu ja nina eest. Õhulõhede kaudu pääseb fotosünteesiks vajalik CO2 taime lehte ning toimub vee transpiratsioon, seega on nad olulised vahendajad taimes toimuva ja ümbritseva keskkonna vahel. Lisaks pääsevad nendest lehe pinnal asuvatest pooridest välja ka lenduvühendid, mis on taimede suhtlusvahendiks ümbritseva keskkonnaga nagu keeled inimestele.
Myoton – uudne lahendus lihase toonuse, elastsuse ja jäikuse mõõtmiseks.
Teemat esitleb Tartu Ülikooli doktorant Teet Meerits.
Kas sa teatsite, et müomeetriline metoodika ja MyotonPRO seade pakuvad uudset lahendust lihaste seisundi kohta teaduspõhiste andmete kogumiseks?
Seade ja meetod on välja töötatud selleks, et mitteinvasiivselt hinnata in vivo pindmised skeletilihased, kõõlused, sidemed ja muud bioloogilised pehmeid kudesid. Myotonil on lai kasutusala. Seda saab kasutada näiteks meditsiinis, vältimaks ülekoormusest tingitud vigastusi spordis ja töökeskkonnas. Selle abil saab hinnata kehaosade asümmeetriaid, hinnata taastusravi tõhusust ning hinnata ja jälgida sportlaste treeningprotsessi.
Messil saavad külastajad infot oma lihaste seisundi kohta, kasutades MyotonPRO seadet.
25. septembril
Kl 09.30 – 16.30
Kilpkonnrobot – vaikne, vilgas ja võimeline uurima laevavrakke.
Teemat esitlevad Tallinna Tehnikaülikooli insener Jaan Rebane ja doktorant Roza Gkliva.
Kas teadsite, et robootikas on kasvavaks trendiks biomimeetilised robotid – loomade ja taimede omadusi imiteerivad robotid?
Veealuste robotite puhul on kitsaskoht robotite suurus ja veojõud. Nafta- ja gaasitööstuses kasutatavad allveerobotid on peamiselt suured ja liiguvad propellerite abil, mis on mürarikkad ja segavad vett. Sellepärast on Eesti teadlased loonud U-CAT-i (Underwater Curious Archeological Turtle) koos nelja iseseisvalt liikuva lestaga, mis muudavad roboti väga manööverdatavaks. Tänu sellele saab robot sukelduda laevavrakkudesse, mis on inimsukeldujate jaoks väga ohtlikud. Tänu oma suurepärastele liikumisomadustele ei häiri robot vett ja ei löö liiva veekogu põhjast üles. See suurendab oluliselt veealust nähtavust missiooni läbiviimisel.
Messil saavad külalised kohtuda armsa kollase U-CAT robotiga ja näha, kuidas ta liigub ja oma ülesandeid täida.
